Annika Kuldmaa

Ma vannun alatasa, et oma nina klienditeenindusse toppisin, aga siis juhtub jälle nii, et olen ainult 50 minutit tööl olnud, kui kohalik kunstnik toob tänuks oma raamatu ning postkaardi ning möödaminnes astub sisse tuttav vanaproua, kes arvab, et mulle kuluks magustoit ära 🥹

Lürp-lürp, kiisul on janu

Ühest varasemast külastusest on video. Siin on kuvatõmmis. Need kaks tegelinskit on raudselt mu lemmikklientide top kümnes 😊

Ma nägin lõpuks Raamatukogukass Hurmurit 🥹 Kass Mitu managerina edastasin talle Mitu poolt palavad tervitused 😘

Mitu magas diivanil, kui tuli klient kahe koheva ja sõbraliku puudliga. Mitul on nüüd tööstress. Arvasin, et ta paneb tutaka, aga tegelikult ta lihtsalt kartis, vaeseke, ja hoiab nüüd mu lähedale. Enne sõime magustoitu koos. Ma sõin rosinakisselli ja ta vahukoort selle pealt.

Kass Mitu tuli tööle ja tundub, et ta päev on alanud tegusalt, sest kui talle musu tegin, siis tundsin väga tugevat suitsukala lõhna 😀

Mina: ei talu söömishääli.
Ka mina: vaatab heldimusega videosid brokkolit, porgandit ja kana lätsutavatest kutsikatest.

See klaaskauss toob hoobilt silme ette mälupildid lapsepõlvest. 90ndate algus. Ühe kolhoosikeskuse( mis ple veel tyhjaks jooksnud) panelka elutuba. Kohe tulevad külalised. Selles kausis on rosolje. Piduriided on seljas. Pärast saab ema tehtud napoleoni.

Without downloading any new pics, where are you mentally?

Väga tore kohtumine oli 😊

Aitäh 🥹