Võro kiil

Lõunaeesti keele ja kultuuri lahknemine | Eesti juured Kirjeldus

Lõunõeestläseq ei olõq kolkapatrioodiq, kiä Kahrupee külä keelepruuki uma naardmisõ peräst keeles ütleseq. Lõunõeesti kiil omgi kõik aig eräle olnuq. Õnnõ ildampa om tuud naat eesti murdõs ütlemä. Umbõs nigu kasulast peetäs velji-sõsaridõga võrdsõs. Lugõmist kah: www.eestijuured.ee/et/artiklid/...

Lõunõeesti kiili keeles nimmamisõgaq ei jääq eesti kiil veidembüskeeles, selle et seo ilma aigu mõistvaq pia kõik lõunõeesti kiili kõnõlõjaq eesti kiilt sama pall'o vai viil rohkõmb.

Ku võro kiilt ahistõdasiq sammamuudu ku vinne kiilt parhillaq "ahistõdas" – umakiilne viisor, aoleheq, riigiasotuisi ja pia egä suurõmba firma kodoleheq, reklaamiq, sis es olnuq väega vikagi.

Lõunaeesti keeleq olõ-õiq eesti keele murdõq.

Lõunaeesti keeled ei ole eesti keele murded.

Kiä midä viisorist kaes? #võrokiil

Kukk sata-aiq kannust kavvõndahe! #võrokiil

Jälq om kuu lõpp, saatkõq umaq viinäüdüq ärq!

Mõnõq mäletäseq umast eest keele tunnist, et q om võõrastäht. Eesti keelen omgi. A võro keelen olõ-õiq! Võõrastäht märk hellü, midä keelen ei olõq. Hõkk om tähtsä võro keele helü ja täht.

Võro keelen om esiqeräline helü: hõkk. Eesti keelen tuud ei olõq ja taa jääs õkva kõrva, mõni ütles, et võrokõsõq sööväq sõnalõpuq ärq, mõni ütles, et tä pand rõhku. A tegeligult om tuu õkva samasugune helü ku k, p vai t. Selle pandas taad kirjä q-tähega. #võrokiil

Täämbä om kuu perämäne päiv, saatkõ' uma' viinäüdü' är'!

Et lõunõeesti keele' omma' tegünü hoobis tõõsõst õdagumeresoomõ harust ku eesti kiil, om keeletiidüsen konsensus – tuud kõnõlõsõ' ka nuu', kiä lõunaeesti keele' eesti murdõs arvasõ'.

Aig om tiidüs säädüste viiä': Eestin kõnõldas eesti ja lõunõeesti kiili.

petitsioon.ee/lounaeesti-p...

Ku sul sääne viiarvõstaja om, mink päält esi numbrõ piät üles kirotama, siis täämbä om tuu päiv! Unõhtagu-ui viinäüte är saata! #võrokiil

A mille? A mille? A kuis tuu nii saa? #võrokiil

Tähtsä lugõminõ. #võrokiil

novaator.err.ee/1609598735/h...

Õkva om jäl kuu perämäne päiv, tuu tähendäs, et pall'o majapidämise piät uma viinäüdü är saatma vai kohegi paprõ pääle kirotama. Unõhtagu-ui tuud siis tetä!

A mille sa nii arvat?

Riik tahab võru ja seto keele taas riigikogu ukse taha jätta. Keeleteadlased peavad seda veaks Võrokeste ja setode ammune soov saada riigilt oma keelele ametlik piirkondliku keele tunnustus kipub taas luhta minema. Haridusministeeriumis koostatud keeleseaduse muutmise eelnõust jäeti lõunaeesti ...

Kiäki õkva vällä ei ütle, et nä vasta omma, a ummõtõ tougatas teema maaha – om jo tähtsämpi asjo aia. Võro keelele piät ammõtligu staatusõ andma!

lounapostimees.postimees.ee/8180597/riik...

Parm tsuskas: automass - Uma Leht Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Varustini Andrese nal'apilt automassust. umaleht.ee/article/parm...

Keka-tunni alostus - Uma Leht Ütsäkümnendide lõpu poolõ olli Kreutzwaldi kooli mõsuruumi hirmsahe jälle. Kiäki es käü hinnäst mõskman, selle et dussi olli rossitanu, kõik aig tsilksõ vett – vaihõpääl külmä, tõõnõkõrd jäl lämmind, ...

Tagakülejutt üte keka-tunni alostusõst. umaleht.ee/article/keka...

Priinime lugu: Malin, Maling ja Malling - Uma Leht Tan om tegemist vähämbält kolmõst eri keelest peri nimmiga. Nakkami pääle nimega Malin, minkal om 23 kandjat. Täämbä om ka Tartu kunstnigu Malina Ilmari 101. sünnüaastapäiv. Timä suguvõsa nimi panti v...

Priinime lugu: Malin, Maling ja Malling. umaleht.ee/article/prii...

Horoskuup 2025. aastagas - Uma Leht Tävveste tundmalda tähetark Toomsaarõ Elspet om katõlõtõistkümnele tähemärgile 2025. aastagas vällä valinu pasva võrokeelidse laulu ja paotas tsipakõsõ ust, midä aastak tuvva või.   Oinas 21.03.–20.0...

Horoskuup 2025. aastagas. umaleht.ee/article/horo...

Illus mälestüs - Uma Leht Minevä aastasaa säitsmekümnendiil, ku ma EPAn opsõ, ronisi ma egalõ poolõ tegijäs. Tuukõrd peeti sääl määnestki isetegevusõ ülevaatust ja edimädsen rean istõva rektor Arnold Rüütel ja timä abikaasa In...

Pulga Jaani esieräline mälestüskillukõnõ. umaleht.ee/article/illu...

Äniläse Piitre: riigi alalõpüsümises tulõ tukõ kultuuri ja ello maal - Uma Leht Kultuurkapitali Põlva maakunna ekspertgrupi käest 2024. aasta Kultuuripärli tiitli saanu muusigamiis ÄNILÄSE PIITRE (Peeter Änilane) kõnõlõs tsipakõsõ umist tegemiisist ja mõttist elo kotsilõ. * * * ...

Intervjuu Põlva maakunna kultuuripärli Äniläse Piitrega. umaleht.ee/article/anil...

Kreutzwaldi mälehtüsmedäli - Uma Leht 2024. aastaga Kreutzwaldi mälehtüsmedäli sai kirändüsmuusõumi kultuuriluulidsõ arhiivi juhataja Metste Kristi ja 15 aastakka Võro instituudi uhjõ hoitnu Kuuba Rainer. Metste Kristi hõigati nigu Kreut...

2024. aastaga Kreutzwaldi mälehtüsmedäli saiva Metste Kristi ja Kuuba Rainer. umaleht.ee/article/kreu...

Kalkuna Mari raamadu-aastalõ pühendet laul - Uma Leht Tunnõt Võromaa muusik ja laululuuja Kalkuna Mari võtt’ aasta edimäidsil päivil üles pia päälenakkavalõ raamadu-aastalõ pühendedü laulu. Laulu kirot’ Mari elävä klassiku Runneli Hando luulõritu pääle. ...

Kalkuna Mari sai valmis raamadu-aastalõ pühendedü laulu. umaleht.ee/article/kalk...

Võromaa kunstnigu vei Tarto galerii trepialodsõ kolla täüs - Uma Leht Tarton Riiamäel galerii Pallas keldrin tetti minevä nädäli vallalõ ruumiinstallatsioon «Konku». Tego om egäsugumast kraami täüs kolikambriga, kost võit otsmisõ pääle löüdä kunstnigõ töid kah. Näütüse ...

Võromaa kunstnigu tei Tarton vallalõ esierälidse ruumiinstallatsiooni «Konku». umaleht.ee/article/voro...

Täämbä tull' vällä aastaga edimäne Uma Leht.

Täämbä Uman Lehen:

7. vahtsõaastakuu pääväl om malõmängjä Kerese Pauli sünnüaastagapäiv. Hää aig miilde tulõta võrokeelidse malõpulga!

Täämbä om puulpäiv. Minke sanna, teke sõbraga juttu. Õnnõ är ti õlut väega pall'o lasku-ui, kõnõlõminõ om juumist tähtsämb! Juuminõ tege ullis, targa pääga om parõmb kõnõlda. #võrokiil

Kuu ja aastaga perämäne päiv. Unõhtagu-ui viinäüte är saata!