Hapukoorekaste

mehed 😒

"Me lasime ükskord endale Uutes Uudistes jõulupildi teha. Jõulukuuse peale oli AI poolt pandud tagurpidi pentagramm." - Martin Helme, EKRE esimees

satan claus is coming to town

minu jaoks see reaalselt kõlab nagu mingi sõiduk kuskil - kas siis üsna suur või vähe katkise sumpsiga. täpselt sellises stiilis, et tajud öösel magama minnes läbi seina ja põranda, et kuskil kaugemal keegi ootab kell 2 öösel maja ees oma vana roostes käruga oma unelmate tüdrukut

heavier vehicles idling in the distance? your speakers might not be able to play that low of a frequency

jah, sel aastal oli vastlapäev ju alles 17. veebruaril. kui selleks ajaks ei olnud võistlusvorm saavutatud, siis siin tuleb küll iseendale otsa vaadata. võib-olla tuleb suvel juustukuklitega trenni teha. võib-olla isiklik juhendaja palgata. jne

totaalne skill issue. kohe näha, kes vastlakukleid mingi (ütlen seda väga põlastava näoga) mõistlikes kogustes söövad

kõik seesama, mis lumehanged linnateede ääres mustaks määrib

mul oli kunagi töökaaslane, kes sõi oma lõunat alati oma arvuti ees. minust kahe meetri kaugusel. matsutades. õõõõõõõõõõ

mina isiklikult hoolitsen alati selle eest, et söögilauas oleks taustal alati mingi muusika või film või seriaal või midagi

in estonian, at least the compound nouns are generally nom+nom or gen+nom. easy! it's just that as a general rule, the place names themselves use the genitive case. the hypothetical vastlakukli (gen+gen) tänav would still come from vastlakukkel (gen+nom)

grammar is making me hungry

it's pretty common for compound words to be gen+nom in estonian (e.g. vastla+kukkel), so it's not a huge issue. it just sounds very weird in a street name 😅

1. "väli" means a field, meadow, open land with no forest
2. why are you even adding the nominative? no one uses it in street (village, town etc) names, except in a handful of cases. for demonstrating the base form of the word? why not suur+väli? otherwise Suureväli, I guess

laensõnad on normaalne nähtus

eestis on vähemalt maakohtades kruntidel ka tegelikult nimed, isegi kui maja veel/enam pole

thx, et rahvakultuuri elus hoiad, Tammiku Tanel

see küll ei ole päris see, mida ma silmas pidasin, aga jah, nii juhtub vahel ka. mul oli klassis kolm Martinit, keda kutsutigi perekonnanime pidi - üht neist siiamaani, kui teised kaks on ammu kesteabkuhu kadunud. aga eesti meeste seas pole see üldse ebatavaline, nii et küll ta hakkama saab

ma läksingi kaameraga. aga no ei sattunud sellel ilusal hetkel ja ei jäänud sinna passima ka, sest mul oli villaste sõrmikutega tunne, et käed kukuvad külma pärast küljest ära

käisin just vaatasin. õues on nii faking külm ja need virmalised ei olnud minu väljas viibimise ajal eriti värvilised, nii et tulin suht kiirelt tagasi tuppa

kujutan ette, et Regatt viljeleks umbes Justamendi stiilis muusikat

ma kolisin Tartusse õppima, nii et pärast mitut-mitut aastat sealt lahkumine oli ainult asjade loomulik käik. ei ole ma ei esimene ega viimane TÜ õppur. mine oma sõpradele külla

ma elan täpselt nii, et vanad tartu sõbrad saaksid tallinna minnes korra läbi tulla, kohvi juua ja edasi sõita, aga väike kõrvalepõige ilmselgelt võtab liiga kaua aega 😞

enamikul pole enam mingeid talusid. ja ma ei tea, kas see on piirkondlik eripära, aga mu vanemad ja vanavanemad nimetasid ja nimetavad siiani teisi ikka perekonnanime, mitte talu järgi, isegi kui talu on olemas. seal Metsa talus elab Kaasiku Ants jne

aga vaba päev?

ma arvasin alati, et mõlemad on eesnimed, misjuhul see jutt su nime ei mõjuta

samas "käisin just poes ja tead, kes mulle vastu tuli? Ratta Jüri! polnud nii ammu näinud teda, ajasime juttu" või "isa ei ole praegu kodus, nad läksid Ratta Jüriga mingile vanatehnika näitusele" või "ei jumala hea pill, see ju omal ajal sai koos Ratta Jüriga Põlvast siia toodud"

lapsepõlves? ei tea, mul oli perekonnanimi-eesnimi rohkem nagu naljatlev hellitusnimi. kooli minnes oli mulle see väga suureks üllatuseks, kui ma sain teada, et ülejäänud elu tuleb eesnimi-perekonnanimi olla

no ma lohutuseks ütlen, et vähemalt ei olnud sellel masinal mingit pikka perekondlikku ajalugu - ema sai selle kellegi kaudu kuskilt koolist mahakandmiselt. kasutas mõned aastad, andis mulle, kasutasin mõned aastad, saatsin vanarauda. vb kui kunagi raha ja ruumi on, siis sebin uue antiigi

kas ma Kastme Hapukoor ei võiks olla, Karjase Terje

peaks täpsustama, et kohati tehakse seda siiamaani (mu isa sõbrad ja vanaema naabrid on kõik mu jaoks stiilis Tamme Aivar), aga unistan Eestist, kus see oleks universaalne tava