Marja keelejutud

Su mälu ei peta, see on araabia līlāk 'sirel', mis omakorda on laenatud pärsia keelest: līlak tähendab sinakat.

Vaatamissoovitus!

KirmusTV kannab praegu üle Siuru-konverentsi.

Valdur Mikita rääkis just siuroloogiast ja rääkis Chuck Norrise anekdoote. Ootan põnevusega, mis edasi saab!

MOTT.

Sellepärast soovitangi sulle lugemist, et saaksid oma teadmishorisonti avardada! Võta ette ja saad heita pilgu ühte rahvusteadusesse.

Ma ei sa kahtluse alla sinu ajaloohuvi. Sa ei ole tuttav keeleteadusega.

"nimi on viikingi päritolu"

Sa nimetad mind tütarlapseks? Väga soovin arutleda, aga palun faktipõhiselt. Kui postituses on faktiviga ja ma sellele viitan, annan materjali lugemiseks, siis ma tõesti ootan, et arutleja tutvub faktidega.

Mõistan su seisukohta. Tunnistan ausalt, mind häirib, et Kristjan soovib oma seisukohti jagada ilma ainest tundmata. Ta ütleb, et materjalide lugemine ei ole tema jaoks hea ajakasutus ja ta küsis suurelt keelemudelilt ja sai vastuse. Ma ei ole sellisest arutelust huvitatud.

Musirull, sa oled ikka Tacituse tööga kursis ka või tead ainult nime? Loe palun see artikkel läbi, mis ma sulle soovitasin, siis mänspleinid vähemalt faktide pealt! Ja palun püüa aru saada, et viikingiaeg algas pooltuhat aastat pärast Tacitust.

Ega me ei tea, keda Tacitus aestiorum gentes'eks nimetas. Võimalik, et nimetus laenatud baltlastelt ja näis käivat kõigi kohta, kes elasid Ida-Baltikumis, Visla suudmest Botnia laheni. Eestlased võtsid nimetuse üle baltisakslastelt.

Nimi on palju varasem kui viikingid. Nagu ikka, soovitan sulle lugemist: Lembit Vaba. Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku. Keel ja kirjandus 2011/10

Sa mõtled *eestlase* nimetus?

Sellest rääkisin veidi põhjalikumalt Kõnetoru 26. veebruari Instagrami-posituses.

Ei ole juhtunud lugema, et oleks kaalutud.

Tuletan õrnalt meelde, et *eestlane* laenas selle omanimetuse sakslaselt. Enne seda oli meil *maarahvas*.

Ärkamisajal leiti, et vaja on paremat enesenimetust ja nii *eestlane* arutluse alla tuligi.

Algus oli raske: nii mõnigi ärkamisaja tegelane oli *eestlase* vastu selle saksa päritolu tõttu.

*Vari* on vanaskandinaavia laen (vt ka rootsi *värja* 'kaitsma; mõõk').

Sõna algne tähendus oligi *kaitse* (vt vihma*vari*). Hiljem on tähendus laienenud *varju* taga olevale tumedale kohale, kuhu valgus ei paista. Sealt omakorda tuleneb ebaselge kujutise tähendus (järele jäänud kahvatu *vari*).

Nagu ikka, on Varro kõigest valesti aru saanud.

Kui see oli küsimus, siis palun täpsusta. Ma ei saa su mõttekäigust aru praegu.

*Naine* võib olla kas põlissõna või iidne indoeuroopa laen. Sugulaskeeltes on *naise*-tüvel rohkemgi tähendusi, näiteks vürstinna, proua, jumalanna, minia ... need on väga tavapärased ja lihtsasti tajutavad muutused, kus tähendus laieneb teatud tunnuse, praegusel puhul siis naissoo toel.

Ega keegi täpselt ei tea, kust *vene* paadi tähenduses pärit on. Arvatakse, et omatüvi, võibolla *venima*-tüvest, aga pole kindel.

*Vene* kui rahvus on alggermaani laen.

Täpsusta küsimust palun.

mumst normaalsus suht overrated

... tähendavad (vana)ema on vahest seetõttu põlglikust tähendusest pääsenud.

Selline tähelepanek tänasesse naistepäeva.

*Eit* on alggermaani laen, sama tüvi kui soome *äiti*.
*Moor* on rootsi laen: *mor* tähendab ema.
*Mutt* on saksa laen: *Mutti* tähendab emmet.

Need kolm emasõna on hakanud tähendama vana naist ... ja saanud keeles halvustava kõla.

*Memm* ja *mamma* ...

Jah, tundub usutav, aga hea, kui mõni asjatundja kinnitaks. Ma ei tea, kui laialt metspirn kunagi levinud on olnud; tean vaid, et seda on 20. sajandil pirniaretuses kasutatud.

Keeleandmetest jääb küll mulje, et *pirn* oli talupoegadele tundmata. *Õuna* ja *ubina* päritolu pole minu teada siiani kindlaks tehtud, täpselt ei tea, on need omad või laenud.

Allikas: Jüri Viikberg. Laenud tulnud, laenud läinud või jäänud. Marja- ja maaõuntest pirnide ja kartuliteni. Keel ja kirjandus 1-2/2025

Mis ühendab sõnu *raaper*, *saksa mariõun*, *poombärimari*, *pumber*, *pomber*?

Nii on 17.-19. sajandi allikates nimetatud *pirni*.

*Raaper* on mugandus alamsaksa sõnast *brât-ber*, *poombär*, *pumber* ja *pomber* baltisaksa sõnast *Bumbeere*.

*Pirn* on ülemsaksa laen.

Joonistus 16. sajandi jahimeestest jahipistriku ja spanjelitega.

*Spanjel* on vanaprantsuse päritolu sõna, mis tähendab hispaania päritolu (koera).

*Spanjelid* võisid Briti saatele jõuda juba 3000 aastat tagasi koos keltidega. Teise teooria järgi tõid roomlased *spanjeli* esivanemad kaasa Aasiast.

Pildil 16. sajandi jahimehed *spanjelitega*.

Pilt Wikipediast.

Kultuuri kodu | Hiilgavalt alustanud Oskar Lutsu lõpp oli nukker Kultuurkapitali 100. sünnipäeva puhul valmib tänavu lühiklippide sari "Kultuuri kodu", mis tutvustab läbi 2025. aasta Eesti kultuuri tähttegelasi. 23. klipis tehakse tänukummardus kirjanik Oskar Lutsu...

Allikas: kultuur.err.ee/1609615925/k...

Kord leidnud kordnik purjus Oskar Lutsu tänaval lebamas ja küsis: "Kuidas teil häbi pole? Ise kuulus rahvakirjanik ja vedelete siin niimoodi. Nüüd teen teile trahvi!" Aga kordnikul ei tulnud meelde, mis on kuulsa kirjaniku nimi. Luts vastas Tuglas ja Tuglas saigi trahvikviitungi.