Oleandro

winston rowntree the writer you are....
"the upside to masochistically being yourself all day is that occasionally you do end up in the same place as someone else who's there for the same reasons you are." - people watching s3e8

kus tallinna tudengid õppimas käivad?
tulev nädal kardioloogia tsükkel PERHis

ma olen nii locked in olnud ülikoolile, et pole dräägiga tegelenud mõnda aega. mis on okei, aga ma igatsen oma habe

wrapped tulemas, aga ma juba tean, et gotta get up ja you need the drugs teevad numbreid, sest need on vastavalt mu äratus ja võta ravimeid helinad

fireplace?

mina jagamas Mereseiklustelt 🦜 saadud õpikut kursakatega, sest kuidagi minu vanaisalikud digioskused on ikkagi rohkem kui enamustel eakaaslastel: ära muretse kiisupoeg. las issi hoolitseb.

mul on psühholoog (ja psühhiaater ja korralik polüfarmakoteraapia peal)
juhuste kokkusattumusel pole oma psühhi üsna kaua näinud (järgmine aeg paigas + i am not a danger to myself* or others.), seega lihtsalt lobisen sinitaevas
elame veel jne
korter pisike loomale, aga semude kiisudel käin külas :D

vahel on vaimse tervise staatus ilmselt peaks vaimuhaiglas olema, aga pole aega, töö vajab tegemist
ja nad ütlevad, et ma ei kehasta eesti kultuuriruumi väärtusi
#tõdejaõigus

(cis) kursakad soovisid mulle head meestepäeva 💕💕

mina, kui ma olen vaimuhaige töösse mattunud uppunud rotti meenutav tüüp: :(
kui tuleb meelde, et see on täpselt nagu Tegelane mu Saadetest: :)

ja selle jaoks ei pea olema tuntud kuntstik!! mis on minu meelest nii äge internetiajastu juures, ei pea olema kommertslikku edu, et su töö leiaks inimesi ja puudutaks neid

see üks luuletus on tõlgitud portugali keelde, inspireerinud kunsti ja muusikat, esitatud kusagil USA raadiosaates, kellegi ülilooli poetry slammil, prinditud ja teibitud mingile postile kusagil UK bussipeatuses, netis korraliku containmenti breachi teinud ja vb kellegi nahale actually tätoveeritud

ajastul kus iga teine tiktok saab mingi miljon vaatamist ei tundu 80k midagi interaktsiooni originaalpostitusel nii palju, samas

algataja-korraldaja-kaasaja on oluline roll kogukonnas, mida ei suuda täita kõik liikmed
mul on selle peale annet ja hakkamist ja hea meel seda rolli täita
siiski kisub nukraks, kui minul saab jaks otsa, ja jõuab kohale, et mul on pmst üks sõber, kes regulaarselt algatab-korraldab ja ise mind kaasab

siiralt see on nii kummaline (ja aukartust tekitav) tunne, kui keegi küsib, kas ta tohib su sõnu jäävalt oma kehale panna. või ütleb, et need päästid ta elu (isegi kui sa ei tea kunagi kui literally keegi räägib. ikkagi Wild.)

nii kummaline(/pos) ajastu olla kunstnik, sest ühest küljest ma olen objektiivselt pmst tundmatu, aga ühtlasi mul on üks luuletus, mida on lugenud (vähemalt) kümned tuhanded inimesed ja mingi neli korda on keegi küsinud, kas nad tohivad sellest osa tätoveerida. wild time to live in.

ülikoolist 5 "vaba" päeva see nädal. ma pean kiiremas korras emosse tööle minema, ma ei saa endale lubada vaba aega mahus, mis annab võimaluse ühele mõttele ja/või tundele läbi lipsamaks

nii tüütu on oma mõtteid pool-automaatselt korrigeerida
"keegi ei paneks tähele, kui ma ära kaoks" "su rühmakad helistavad sulle, kui sa 5 minutit hilined." nagu las ma mossitan gd

nagu kuidas mul läheb?? pole minu asi!!

akadeemia novembris on nii hea ja mugav - mingi epidemioloogia küsitlus küsis oma meeleolu hinnata 1-10 ja mul polnud aimugi. nagu mu vaimne tervis ilmselt läheneb mingile kriitilisele punktile, aga mul pole aega sellega tegeleda, mul on liiga palju tuupida. küsi mult spondüloartriitide kohta vm

anyway head isadepäeva kõigile, kes on endale ise isa eest

eluhäkk: su vihikumärkmed patsiendi kohta ei saa olla patsiendiprivaatsuse risk, kui sa neid ise ka välja ei loe

mamdani on new yorki linnapea, süda on lootust täis üle pika aja

aga ühtlasi fr ma väga naudin oma kraadi ja praegu võimalust õppida nii, nagu mulle meeldib (pikalt ja põhjalikult süvenedes). nagu õhtul elevil homse õppimise üle. kui kliinikumi abiõena tööle veel saaks oleks eriti tore, eks näis

temple grandin oli nii real kui ta oma hug boxi leiutas. ka mina ei oska kellegile öelda, et ei ma ei taha oma tunnetest rääkida, ma tahan et keegi panini pressiks mind 3-5 minutit

iga päev 9-11 kliinikumis, 11-21 raamatukogus tuupimas, aga mitte clean girl hashtag productivity viisil, vaid "the medicine is the only thing you can focus on. the medicine is the only thing that saves the patient. and your sanity." (the pitt), kui mõtlen ühe välise mõtte siis plahvatan viisil

medicine core: küsid patsiendilt, kas ta teab tänast kuupäeva. kontrollid telefonist, kas vastus oli õige.

Genialistide Klubi renoveerimine Genialistide Klubi vajab remonti ja heli-isolatsiooni, et jätkata kontsertide, teatrietenduste ja sündmuste korraldamist. Sinu panus aitab teha hädavajalikku...

Vaatan kuidas Genialistide klubi võitleb ellujäämise eest ja kogub hooandjas annetusi, et nad saaksid jääda püsima ja mõtlen kus on need eesti kultuuri eest võitlejad nüüd?
Kus on Eesti ükssarvikute rahabossid, kes saaks anda vajamineva raha ja rohkemgi ilma, et silm pilguks?

Nende puudumisel:

vaatasin selle järgi, mis hindasid tartu pileti keskkond mulle pakkus. kusjuures huvitav, kuidas sisselogituna annab mulle mitte-tartlase hinna (tõsi, minu paha, et pole veel jõudnud vahetada elukohta ametlikult), aga täishinda, kui noor on 20-26 ja ma olen 22. ei leia isegi, kust noore piletit??

okei aga tegelt miks on tartu 30 päeva bussipilet* päeva kohta 1.3x kallim kui 90 päeva pilet other than vaesuse maksustamine?
364 pilet on isegi 4x kallim kui 5 päeva pilet
* arvutatud mitte-tartlase täishinna pealt, idk kas suhted erinevad teiste piletite puhul.