Liina Lindström

Ma ka sageli tänan, aga see on ses mõttes ebavõrdne olukord, et autojuht mind näeb, aga mina teda üldiselt mitte. Seetõttu on see tänamine veidi imelik, eeldaks rohkem silmsidet.

Käisime eile Luhamaal vaatamas "Seto Odüssiat". Peab ütlema, et see ületas igati ootusi - äge lavastus, klassikaline lugu seto kastmes, humoorikas, aga mitte banaalne, näitlejad pandud korralikult seto keelt kõnelema, väga äge!

Oo, uued "faktid" eesti keele päritolu kohta! Loodan, et neid peatselt ka mõnel teaduskonverentsil esitletakse.

Kas see oli ära juba? Ma ei kuulnudki :( Tartu kesklinnas

The Centre for Digital Text Scholarship is hiring! The Centre for Digital Text Scholarship (DigiTS), operating under the Centre of Digital Humanities at the Institute of Estonian and General Linguistics, is launching a call for applications for three research fellows (post-docs) and one junior research fellow (PhD student) in Digital Humanities.

Our new EU funded project Center for Digital Text Scholarship @digitsut.bsky.social is in bluesky! And we are hiring digital humanities postdocs, see digihum.ut.ee/en/news/cent...

Ma olen nõus, et seda kasutatakse palju, aga mulle ei meeldi, kui keelenähtuste kasutamist haigustega võrreldakse

D

Aa, hea tähelepanek!

Emakeelenädala puhul põnevil: mis keeledraama siis tänavu? Kes ütleb valesti? Kes selle eesti keele ära rikkus? #ärevus #emakeelepäev #emakeelenädal

Five centuries of Estonian literacy, through Finnish eyes (Non-native English version of this Finnish-language blog post.) In 2025, Estonians are celebrating the 500th year in the history of Estonian books. The official start of the jubilee year…

OK, now in "English", too: why and how do Estonians celebrate the 500th anniversary of a book of which nothing remains but which may have existed? #eestiraamat500 #eestiraamatuaasta #EstonianLanguage
kielioblog.wordpress.com/five-centuri...

Küsimus pole ju eriti Metas. Kõik Eesti inimesed on sinna oma isikuandmed sinna ammu tingimusteta ära andnud. Aga keeleuurimist, sõnaraamatute koostamist või keeletehnoloogia arendamist lööb see isikuandmete ülereguleerimine täiega, sest esmajärjekorras on see korpus selle jaoks korjatud.

Aitäh vihje eest, tegin sama.

Ma ostan nii Rahva Raamatust kui Apollost. Lugenud nii Kobo lugeriga kui telefonis, äppe on mitmeid selle jaoks. Aga eestikeelsete e-raamatute valik on vilets, kahjuks 😞

Metal on nii palju oma platvormide sisu, millega neid mudeleid toidetakse, mis on privaatseid andmeid täis. Huvitav, et see muret ei tekita.

Ei meeldi :( aga jagan seda hirmu, asjad on halvad.

Miljonid aastad jah, aga metsloomi nagu polegi ja nälga ka mitte, siinkandis pole ka koduloomi, keda ärevalt kaitsta. Nii et ikkagi miks?

Tapakultuurist?

Sen nii põnev ka, kui tee ääres seistes külm hakkab, saab ju autos istuda

Vaatan maakodu aknast, kuidas külatee peal jahimees seisab ja saaki ootab. Mis tapahimu see on, mis inimest pühapäeva hommikul loomi tapma viib?

Kokkuvõttes: halb saade, kõik keelega seotud teemad nagu puder ja kapsad. Ükski spetsialist ei saanud rääkida sellest, mida ta tegelikult teab.

Kas peaksin ERR kohtusse kaebama, sest mind nimetati "Impulsi" saates korduvalt keeltoimetajaks? Kas nii raske on mõista, et keeleteadlased uurivad keelt, mitte ei vibuta näpuga?

Järgi ja järele tähenduse eristamine on olnud kunstlik moodustis, tegelikus kasutuses sünonüümid.

Ei ole kuulnud, et neis sõnades oleks soovitud paralleelvorme kirjakeele normi osaks luua. Võibolla seetõttu, et kaas ja küüs on keeleajalooliselt vanemad vormid. Tegelikus kasutuses eksisteerivad muidugi mõlemad variandid.

Ogarust jätkus, ses mõttes aus asi

Käisin eile "Mootorsaed laulsid" vaatamas. Režissööril oli ilmselt kõva trauma "Nukitsamehest", miks seda muidu taasluua. Verd lendas mõnuga, muusikaline osa jäi "Nukitsamehele" kõvasti alla.

Enamik selliseid kunstlikke tähenduserisusi loodi uljalt 1920-30ndatel. J.V. Veski keelekorraldus nägi ette, et 1 sõna = 1 tähendus, aga seda keelekasutajatele selgeks teha päriselt ei õnnestunud, sest need on sellised abisõnad, mis omandatakse, mitte ei õpita. Lapsele lasteaeda järgi minna on ok.

Need sõnad pole ju probleem kasutaja jaoks, tähendused ja käänamised ei lähe segi.

See on samamoodi kunstlikult loodud tähenduseristus, mis hoolimata pikast juurutamisest pole juurdunud. Keelekorraldus on sellest eristamispüüdest nüüdseks loobunud.

On püütud :)

Seda vahet pole püütud kunstlikult luua, aga ebaõnnestunult, näitavad kasutusuuringud. Minu keelekasutuses ennem puudub, tundub veider ja vanaaegne ( ja kõik need näited ka, mida tavaliselt tuuakse)